Jaapani paberi kasutamine erinevate materjalide konserveerimisel

Number: 
Anno 2019/2020
Rubriik: 
Konserveerimine
TrükiPDF
fig 1. The 2000-year-old sarcophagus was made of wood and depicts a sitting polychrome cat, fastened on a wooden base. Photo made after conservation.

ill 1. 2000 aastat vana sarkofaagi karkass on  puidust vormitud polükroomne istuva kassi figuur, mis on kinnitatud puitalusele. Foto pärast konserveerimist.

©

fig 2. Detail. The figure was made of fibrous tropical wood that has become really fragile.

ill 2. Detail. Kuju on valmistatud kiulisest troopilist päritolu puidust, mis on muutunud väga  hapraks.

©

fig 3. Detail. The surface has been decorated with a gilded and polychrome painting, rich in detail. The layer of the grounding has extensively perished.

ill 3. Detail. Pinnal on polükroomne ja kullatisega  detailiderohke maaling.  Krundi kiht on ulatuslikult hävinud.

©

fig 4. Detail. Most of the framework was kept together by three layers of linen fabric immersed in glue.

ill 4. Detail. Suuremat osa karkassist hoidis koos kolm kihti liimiga immutatud linast kangas.

©

fig 5. The sarcophagus had broken into several pieces and the figure had no more paws, ears, nose or tail.

ill 5. Sarkofaag oli murdunud mitmeks osaks, kujul puudusid käpad, kõrvad, nina ja saba. 

©

fig 6. The sarcophagus had suffered several repairs in the past. The hole on the scruff of the figure had been filled with blue cardboard and covered with a piece of the original linen fabric.

ill 6. Sarkofaagi  oli varasemalt erinevatel meetoditel parandatud. Kuju turjal olevat auku oli täidetud sinise kartongiga, mis oli kaetud  linase originaalkanga tükiga.

©

fig 7. Somebody had tried to fix the wooden details with cabinet-maker’s glue but the porous wood was too fragile to bear the stress caused by the drying process of glue.

ill 7. Puidust detaile oli püütud tisleriliimiga tagasi liimida, kuid paraku on poorne puit liiga õrn, et  liimi kuivamisjärgsele pingele vastu pidada.

©

fig 8. While restoring the figure the fragility of wood had to be taken into consideration and thus the end-to-end joining was out of the question. It was decided to tie the cracks with ‘bridges’ made of Japanese paper.

ill 8. Kuju terviku taastamisel lähtuti haprast puitmaterjalist ja oli ilmne, et detaile ei saa tavapäraselt serv-servaga kokku liimida. Praod otsusti siduda jaapani paberist sillakestega.

©

fig 10. Having dried up the hardened ‘bridges’ would help to keep the edges of wood together.

ill 10. Pärast kuivamist jäigaks muutunud jaapani paberist sillakesed, aitavad koos hoida ka üksteisest eemale hoidvaid puidu servi.

©

fig 11. As it was impossible to join the details of the figure edge-to-edge, a papier-mãché shape was prepared to compensate for the missing details in wood.

ill 11. Kuna kuju detaile ei saanud külg-küljega puidukadude tõttu tervikuks kokku sobitada,  valmistati papjeemašeest vorm, millega kompenseeriti puuduvad puidu detailid.

©

ill 12. Kassi kuju kinnitati alusele papjeemašee servadesse kleebitud paberiribade  abil.

ill 12. Kassi kuju kinnitati alusele papjeemašee servadesse kleebitud paberiribade  abil.

©

fig 13. The object that had initially seemed quite hopeless for conservation had become a stabile and visually pleasant piece.

ill 13. Esmapilgul lootusetuna tundunud objektist sai stabiilne  ja visuaalselt nauditav ese.

©

fig 14. A special case for keeping the sarcophagus was also made.

ill 14. Sarkofaagile valmistati  spetsiaalne hoiukarp.

©

fig 15. When the reptile was stuffed, its skin was removed in one piece. Wood-shavings had been used for stuffing and the tough scaled skin had been lacquered.

ill 15. Krokodilli topise valmistamisel on loomalt nahk  eemaldatud ühes tükis. Topis on täidetud höövlilaastudega ning tugev ja jäik soomustega kaetud nahk on pinnalt  lakitud.

©

fig 16. A long cut from the neck up to the tip of the tail has been sewn together with leech-rope (top-rope).

ill 16. Kõhu all kaelast sabaotsani on pikk lõige, mis on võrgunööriga kokku õmmeldud.

©

fig 17. A fall or two had broken the stuffed crocodile. The skin of the front legs had tears in it…

ill 17. Topis oli kukkumise tagajärjel purunenud. Esijalgade nahapinnale olid tekkinud rebendid ...

©

fig 18. … and its tail-end had broken into two and was hanging on the rope…

ill 18. ...saba ots oli murdunud pooleks ja rippus õmblusnööride küljes...

©

fig 19. … and all the legs showed broken toes.

ill 19. ... ning murdunud varbaid esines kõikidel jalgadel.

©

fig 20. Bamboo pins were glued inside all the broken limbs for support…

ill 20. Murdunud jäseme sisse liimiti  toestuseks pambustikk...

©

fig 22. The cracks were covered with thin Japanese paper.

ill 22. Murdekohad kaeti   õhukese jaapani paberiga.

©

ill 23. The tail was supported with a wooden cog and the material losses were filled with Japanese paper.

ill 23. The tail was supported with a wooden cog and the material losses were filled with Japanese paper.

©

fig 25. Modelling the toes included a thicker strip of Japanese paper for the base and then the structure of the toe was made layer by layer of veil paper.

ill 25. Varvaste modelleerimisel liimiti varbale esmalt paksemast jaapani paberist alusriba, mille peale hakati loorpaberist ehitama varba struktuuri.

©

fig 27. The toes turned out to be strong and stabile and did not need additional support. A mixture of PVA glue and wheat-starch paste was used for modelling the toes.

ill 27. Objekti külge ehitatud varbad jäid tugevad ja stabiilsed ega  vajanud lisa toestust. Modelleerimisel kasutati PVA ja kliistri segu.

©

fig 31. The carapace before conservation. The object had been damaged when falling down – the broke and torn details were present only thanks to the wire that penetrated them.

ill 31. Langusti kitiinkest  enne konserveerimist. Langust oli kukkumisel kahjustunud - murdunud ja katkised detailid  püsisid koos vaid tänu neid läbivale traadile.

©

fig 32. The lobster was dismounted from the base and every broken piece was put where it should be, in the accordance with a crustacean’s anatomy.

ill 32. Kaavik eemaldati   aluselt ja iga murdunud kehaosale leiti algne koht nagu langusti anatoomia seda ette näeb.

©

fig 33. The object was extremely dusty.

ill 33. Kaavik  oli väga tolmune.

©

fig 34. The lobster’s antennae…

ill 34. Langusti võhad ja ....

©

fig 35. …and limbs had broken into pieces.

ill 35. ... jäsemed olid murdunud tükkideks.

©

fig 36. When old glue was removed the edge of the tail fin was torn.

ill 36. Vana liimkontakti eemaldamisel sai viga  saba uime serv.

©

fig 37. The edge of the torn tail was supported and the loss was filled with Japanese paper.

ill 37. Räsitud saba serv toestati  ja puuduv osa  täideti  õhukese jaapani paberiga.

©

fig 38. The patch was toned similarly to the tail and so the repair cannot be seen.

ill 38. Paberilaki abil sai paik sabaga sama läike, mis teeb paranduse silmale märkamatuks.

©

fig 39. Japanese paper tubes were inserted into the legs and these helped to set the legs together. They were supported on the top with veil paper and the result was satisfactory – a strong, stabile and in-noticeable joint.

ill 39. Jäsemete ühendamine: jalgade liigeste sisse tehti jaapani paberist torud, mille abil liimiti jalad kokku.  Jäsemed toestati pealt poolt  loorpaberiga ja tulemuseks oli tugev, stabiilne ja silmale märkamatu ühendus.

©

fig 40. The broken end of the horn /tentacle above the eye was restored with veil paper and wheat-starch paste.

ill 40. Sarve murdunud  otsa modelleerimine: silma kohal oleva sarve tipp taastati  loorpaberi ja nisujahu kliistriga.

©

fig 41. Legs and tentacles were joined with the help of small paper tubes and the cracks were covered with veil paper.

ill 41. Murdude ühendamine: Jalad ja võhad ühendati paberist torukestega ja murdekohad  kaeti loorpaberiga. 

©

fig 42. Modelling the right-side whisker – thin wire was inserted into the hollow end of the whisker and a new whisker was built round it of veil paper.

ill 42. Parempoolse vurru modelleerimine: õõnsa vurruotsa sisse kinnitati peenike traat, mille ümber ehitati loorpaberist sobiva kujuga vurru osa.

©

fig 43. A new base was made of wood. Holes were bored into the slab to be under every limb…

ill 43. Valmistati puidust uus alus  ja kinnitustraatide fikseerimiseks puuriti alusplaadile iga jäseme alla augud, mis....

©

fig 44. …that made it possible to fix the fragile details onto the slab.

ill 44. ... võimaldas õrnad detailid alusele eraldi kinnitada.

©

fig 45. The owner wished the object to be spruced up and get a new better-coloured board for the base, so that the object could be displayed.

ill 45. Omaniku soov oli kaavik korrastada ja valmistada uus sobivamas toonis alusplaat, et eset eksponeerida  koduses interjööris. 

©

fig 46. The reverse side of the new base was covered with green broadcloth and provided with two hanging loops.

ill 46. Uue aluse tagakülg kaeti rohelise kaleviga ja plaadile kinnitati  kaks riputusaasa.

©

fig 47. After the conservation: The spruced up lobster got a new base with a name tag that reads –  Pink spiny lobster, Latin: Palinurus mauritanicus Guvel, 1911.

ill 47. Pärast konserveerimist: Korrastatud langust sai uue aluse, millele lisati  uus nimesilt . Mauritaania langust, (ing. k. pink spiny lopster; lad. k. Palinurus mauritanicus Guvel, 1911).

©

Enamik paberi ja köite konserveerimisega kokku puutunud konservaatoreid teab, et üks parimaid abivahendeid nende parandamisel on jaapani paber ehk loorpaber. Oma erineva paksuse, kiu pikkuse ja tugevusega võimaldab see materjal luua silmale pea märkamatuid, aga vastupidavaid parandusi.   

Oma kogemusest võin öelda, et jaapani paber on väga hea vahend näiteks naha, puidu, luu ja isegi kitiinkesta konserveerimisel. Nisujahukliistri või PVA liimi abil saab jaapani paberiga kinnitada lahtiseid detaile, täita väiksemaid kadusid ja modelleerida puuduvaid osi, kui objekti olemus seda vajab. Hiljem on võimalik parandused üle toonida –  nii jääb parandatud koht pilgule märkamatuks ja vaatleja saab nautida objekti visuaalset tervikut.Töös kasutatakse katkiste või puuduvate osade modelleerimisel 40 ja 20 g/m2 ning pinna järkjärguliseks ülesehitamiseks 5 g/m2 jaapani paberit.

 

Käesolevas artiklis kirjeldan kolme huvitavamat konserveerimistööd, kus jaapani paberi abil taastati puidust kassimuumia sarkofaag, krokodilli topis ja langusti murdunud kitiinkest.  

 

Egiptuse kassimuumia sarkofaag     

Pea 2000 aastat vana sarkofaagi karkass on poorsest troopilist päritolu puidust vormitud polükroomne istuva kassi figuur, mis on kinnitatud puitalusele.Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija, 1864. aastal asutatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi vanimad esemed pärinevad 1802. aastal alguse saanud Johann Burchardi erakogust „Mon faible“. Antud töös vaadeldakse Burchardi kogusse kuuluvat Egiptuse kassimuumia sarkofaagi (AM 5896), mis on pärit aastatest 600 eKr–200 pKr. Objekti mõõdud: 29 cm × 31,5 cm × 15,5 cm. Materjalid: puit, tekstiil, savi, polükroomia. , Analoogne, 26. dünastiast ehk Egiptuse hilisperioodist (664–525 eKr) pärinev kuju on Hechti muuseumi kodulehel. Hecht Museum, University of Haifa: http://mushecht.haifa.ac.il/archeology/egypt_eng.aspx (01.12.2009). Hollandi Riiklikus Antiigimuuseumis on kaks kassi sarkofaagi, milles on säilinud ka muumiad. Hollandi Riiklik Antiigimuuseum (Rijksmuseum van Oudheden) loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Muuseumis on rikkalik Vana-Egiptuse, Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti kollektsioon. http://www.rmo.nl/  (03.12.2009). Sealsete egiptoloogide sõnul on Ajaloomuuseumi objekti puhul tegemist kassimuumia hoidjaga ehk kassi sarkofaagiga, mille erakordselt detailirohke maaling, suur medaljon ja alusploki hea kvaliteet lubavad arvata, et tegu on haruldase ja kalli esemega. Kirjavahetus eesti arheoloogi Heikki Pautsiga, kes töötas Eesti Ajaloomuuseumis aastani 2001. [ill 1], [ill 2], [ill 3] Suuremat osa karkassist hoiab koos liimiga immutatud kolmekihiline linane kangas. [ill 4] Sarkofaag oli murdunud mitmeks osaks, kujul puudusid kõrvad, nina, saba ja jalad ning suur osa polükroomsest kattevärvist oli hävinud. [ill 5]

Kuju oli varasemalt erinevatel meetoditel parandatud. Selle turjal olevat auku oli täidetud sinise kartongiga, mis oli kaetud linase originaalkanga tükiga. [ill 6] Puidust detaile oli püütud tisleriliimiga tagasi liimida, kuid paraku on poorne puit liiga õrn, et tugevatoimelise liimi kuivamisjärgsele pingele vastu pidada. [ill 7] Tulemuseks olid murrud uutes kohtades ja kõvastunud liimi eemaldamine õrnalt pinnalt oli pea võimatu.

 

Töö eesmärgiks sai sarkofaagi konstruktsiooni tugevdamine ja puitvormi terviku taastamine.

Sarkofaagi vorm koosneb mitmest tappidega ühendatud detailist, mis olid pragunenud ja liikusid. Juba esmasel vaatlusel oli selge, et puidust detaile tavapäraselt serv-servaga kokku liimida ei saa. Tuli leida lahendus, kuidas tundlik puit saaks ühenduskohtades keskkonna muutustega kaasa mängida ja samas stabiilsena püsida. Liikuvad praod tuli fikseerida ilma liimita. Puidupragude ühendamine puutikkude abil on konserveerimispraktikas üsna levinud meetod. Sellest lähtuvalt otsustati sarkofaagis olevad praod siduda jaapani paberist sillakestega, mis on õrna ja pudeda puidu puhul leebem lahendus. [ill 8] Liimina kasutati jaapani paberile sobivat nisujahukliistrit.

Risti üle prao lõigati skalpelliga väikesed vaod, mis täideti kliistriste jaapani paberi ribadega. Nii tekkis detailide vahele piisavalt tugev ühendus. [ill 9] Kuna pragude vahele otseselt liimi ei pandud, saab vana puit edaspidi keskkonna muutustega kaasa mängida juba olemasolevate pragude arvelt. Nii ei teki materjalis uusi pingeid ja vana puitvorm püsib stabiilsena. [ill 10]

Sarkofaagi murdunud osi ei saanud puidukadude tõttu külg-küljega tervikuks kokku sobitada. Seepärast valmistati papjeemašeest vorm, millega kompenseeriti puuduvad puitdetailid. [ill 11] Kassi käppade murdunud osad asendati tumedaks värvitud bambustikkudega, mis toetuvad alusel olevasse puidust klotsikesse. Bambustikud fikseeriti kliistri ja jaapani paberiga. [ill 12]

Esmapilgul lootusetuna tundunud objektist sai püsikindel ja visuaalselt nauditav ese. [ill 13], [ill 14]

 

Krokodilli topisKrokodilli topis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Mõõdud: 99 cm × 26,5 cm × 19,6 cm. Materjalid: krokodillinahk, höövlilaastud, sünteetiline nöör.     

Krokodilli topise valmistamisel oli loomalt nahk eemaldatud ühes tükis. [ill 15] Selle kõhu all on kaelast sabaotsani ulatuv pikk lõige, mis on võrgunööriga kokku õmmeldud. [ill 16] Topis on täidetud höövlilaastudega ning tugev soomustega kaetud nahapind on lakitud. Krokodilli jalataldade all on väikesed augud, mis on ilmselt tekkinud naeltest, millega topis oli alusele kinnitatud. Alus ei ole säilinud.

Topis oli maha kukkunud ja purunenud. [ill 17] Esijalgade nahapinnale olid tekkinud rebendid, saba ots oli pooleks murdunud ja rippus õmblusnööride küljes. [ill 18] Murdunud olid ka osad varbad. [ill 19]

 

Jaapani paberit on hea kasutada olukordades, kus murdekohta pole võimalik toestada detaili tagaküljelt. Objekti pealmisele poolele asetatud paberist paik kuivab poolläbipaistvaks ja jääb peaaegu nähtamatuks, andes edasi originaali pinna välisilme ja reljeefsuse. Siin mängib olulist rolli ka jaapani paberi hea nakkuvus erinevate materjalidega. Pärast liimi kuivamist muutub paber tugevaks ja moodustab materjali pinnale toeka ühenduse.

Kuna krokodilli naha pind oli lakitud, otsustati jaapani paberi fikseerimiseks kasutada sünteetilist liimi PVA, mis annab lakitud pinnal võrreldes kliistriga parema nakkuvuse.  

 

Murdunud jäseme sisse kinnitati toestuseks bambustikk ja jalg liimiti PVA-ga kokku. [ill 20], [ill 21], [ill 22] Saba murdekoht toestati puidust pulgaga ja tühimik täideti jaapani paberiga. [ill 23] Kirjeldatud murdunud detailide ühenduskohad kaeti 20 g/m² jaapani paberiga ja tooniti silmale märkamatuks. [ill 24]

Varbad modelleeriti paksemast jaapani paberist (40 g/m²) lõigatud ribale, mille peale hakati loorpaberist ehitama varba struktuuri. [ill 25] Enne uue kihi lisamist tuli lasta eelmisel kihil kuivada. [ill 26] Modelleerimisel kasutati PVA ja nisujahukliistri segu. Otse objekti külge ehitatud varbad jäid tugevad ja stabiilsed ning ei vajanud lisatoestust. [ill 27] Toneeringud tehti akrüülvärvidega, mis kuivavad matiks; kuna ülejäänud objekt on läikiva pinnaga, siis on parandused originaalpinnast eristuvad. [ill 28] Vältimaks topise keharaskuse kandumist jäsemetele ei tohi krokodilli varbaotsad puutuda otse vastu aluspinda. [ill 29] Seetõttu tehti topisele taldade alla jaapani paberist väiksesed munad, millele objekt saaks toetuda. [ill 30]

 

Langusti kitiinkest ehk kaavikKaavik, erakogu. Mauritaania langust, ingl. k. pink spiny lopster, lad. k. Palinurus mauritanicus. (Guvel, 1911). Mõõdud: pikkus 40 cm, laius 26 cm, 10,5 cm; langusti kitiinkest: 36,2 cm × 22 cm × 9 cm. Materjalid: kitiinkest, papp, nöör, metall.  

Üks huvitav väljakutse oli langusti kitiinkesta konserveerimine.   

Langust oli kinnitatud siniseks värvitud lainepapile. Kaaviku keha hoidsid koos peenikesed traadid, mille abil oli iga jäse alusele fikseeritud. Paraku oli langust üle elanud mõned põrutused, mille tulemusel olid osad jäsemed ja tagatundlad keha küljest murdunud ja purunenud ning püsisid koos vaid tänu neid läbivale traadile. [ill 31] Kehal puudusid mõned väiksemad detailid nagu parema eestundla tipud, keha koorikul sarvplaadikeste tipud ja sabauime serv. [ill 32], [ill 33], [ill 34], [ill 35]

Omaniku soov oli kaavik korrastada ja valmistada uus sobivamas toonis alusplaat, et eksponeerida eset koduses interjööris.  

 

Esmalt eemaldati koorikloom aluselt ja igale murdunud kehaosale leiti õige koht vastavalt langusti anatoomiale. Kitiinkesta parandamiseks sobisid hästi jaapani paber ja nisujahukliister. Paberid olid eelnevalt toonitudKaavik, erakogu. Mauritaania langust, ingl. k. pink spiny lopster, lad. k. Palinurus mauritanicus. (Guvel, 1911). Mõõdud: pikkus 40 cm, laius 26 cm, 10,5 cm; langusti kitiinkest: 36,2 cm × 22 cm × 9 cm. Materjalid: kitiinkest, papp, nöör, metall. ja sellest tulenevalt jäid parandused kohe õiget tooni ning ühildusid kitiinkesta pinnaga. [ill 36], [ill 37], [ill 38], [ill 39], [ill 40], [ill 41], [ill 42]

Uus alusplaat valmistati puidust ja peitsiti omaniku soovil pruuniks. Koorikloom pandi alusplaadile uute peenikeste vasktraatidega sarnaselt varasema kinnitusega. Kinnitustraatide fikseerimiseks puuriti alusplaadile iga jäseme alla augud. See võimaldas õrnad detailid alusele eraldi kinnitada. [ill 43], [ill 44] Uue aluse tagakülg kaeti rohelise kaleviga ja plaadile kinnitati kaks riputusaasa. [ill 45], [ill 46]

 

Kokkuvõte

Minu töölauale jõuavad erinevad segamaterjalidest objektid. Neist enamus on museaalid. Seega on konserveerimistöös väga oluline, et kasutatavad materjalid oleks hiljem objektilt eemaldatavad. Parim viis selle tagamiseks on kasutada naturaalseid ja konserveerimises juba aastaid kasutusel olevaid materjale. Sellest tulenevalt ongi minu meelistöövahenditeks saanud idamaistest kiududest (kozo jt) valmistatud jaapani paber ja nisujahukliister. Oma töös kasutan ma peamiselt 20g/m² ja 40g/m² jaapani paberit, mis sobivad hästi väiksemate puidukadude täitmiseks (koi- ja naelaaugud) ja kattematerjali alla jäävate puitkarkasside parandusteks (raamatute kaaned, laegaste nurkades või lukkumi servades olevad puidukaod). Tuleb ette ka väiksemaid tekstiiliparandusi, kus laeka või vutlari siseküljele liimitud tekstiil vajab tagantpoolt fikseerimist.

Tänu jaapani paberi heale nakkuvusele ja paberikiu tugevusele on see hea konserveerimismaterjal, mida koos sobiva liimiga kasutada. Selle suureks eeliseks on võimalus tehtud parandused vajadusel hiljem eemaldada.  

Viited: 

1.    Töös kasutatakse katkiste või puuduvate osade modelleerimisel 40 ja 20 g/m2 ning pinna järkjärguliseks ülesehitamiseks 5 g/m2 jaapani paberit.

2.     Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija, 1864. aastal asutatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi vanimad esemed pärinevad 1802. aastal alguse saanud Johann Burchardi erakogust „Mon faible“. Antud töös vaadeldakse Burchardi kogusse kuuluvat Egiptuse kassimuumia sarkofaagi (AM 5896), mis on pärit aastatest 600 eKr–200 pKr. Objekti mõõdud: 29 cm × 31,5 cm × 15,5 cm. Materjalid: puit, tekstiil, savi, polükroomia. 

3.    Analoogne, 26. dünastiast ehk Egiptuse hilisperioodist (664–525 eKr) pärinev kuju on Hechti muuseumi kodulehel. Hecht Museum, University of Haifa: http://mushecht.haifa.ac.il/archeology/egypt_eng.aspx (01.12.2009). Hollandi Riiklikus Antiigimuuseumis on kaks kassi sarkofaagi, milles on säilinud ka muumiad. Hollandi Riiklik Antiigimuuseum (Rijksmuseum van Oudheden) loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Muuseumis on rikkalik Vana-Egiptuse, Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti kollektsioon. http://www.rmo.nl/  (03.12.2009). Sealsete egiptoloogide sõnul on Ajaloomuuseumi objekti puhul tegemist kassimuumia hoidjaga ehk kassi sarkofaagiga, mille erakordselt detailirohke maaling, suur medaljon ja alusploki hea kvaliteet lubavad arvata, et tegu on haruldase ja kalli esemega. Kirjavahetus eesti arheoloogi Heikki Pautsiga, kes töötas Eesti Ajaloomuuseumis aastani 2001.

4.    Krokodilli topis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Mõõdud: 99 cm × 26,5 cm × 19,6 cm. Materjalid: krokodillinahk, höövlilaastud, sünteetiline nöör.

5.    Kaavik, erakogu. Mauritaania langust, ingl. k. pink spiny lopster, lad. k. Palinurus mauritanicus. (Guvel, 1911). Mõõdud: pikkus 40 cm, laius 26 cm, 10,5 cm; langusti kitiinkest: 36,2 cm × 22 cm × 9 cm. Materjalid: kitiinkest, papp, nöör, metall.

6. Anioonaktiivsed otsevärvid Fastusol. (Gabi Kleindorfer, Saksamaa)