Introduction to basic terminology of digitalisation

Autor: 
Joel Leis
Number: 
Anno 2015
Rubriik: 
Digitisation
TrükiPDF
ill 1. Raster and vector image. The edges of the ring, enlarged 15 times, are jagged, the vector always retains the shape of an ideal ring

ill 1. Raster and vector image. The edges of the ring, enlarged 15 times, are jagged, the vector always retains the shape of an ideal ring

©

ill 2. Screen shot. Pixels and the text with jagged edges are visible when enlarged.

ill 2. Screen shot. Pixels and the text with jagged edges are visible when enlarged.

©

ill 3. Resolution. High resolution scanning makes small details visible. The size of the original 25 x 31 cm,  scanned 800 dpi (9400 x 7615 px). Gelatin silver glass plate negative. The hall of Kukulinna manor, 1910.

ill 3. Resolution. High resolution scanning makes small details visible. The size of the original 25 x 31 cm,  scanned 800 dpi (9400 x 7615 px). Gelatin silver glass plate negative. The hall of Kukulinna manor, 1910.

©

ill 4. Resolution. 72 pixels per inch or the resolution of the image is 72 dpi (dot per inch).

ill 4. Resolution. 72 pixels per inch or the resolution of the image is 72 dpi (dot per inch).

©

ill 5. Resolution. 36 lines per inch (36 lpi), the corresponding 72 dpi below.

ill 5. Resolution. 36 lines per inch (36 lpi), the corresponding 72 dpi below.

©

ill 6. Comparison of resolutions. Scanned resolutions of negatives (grey) and photos (white) made in the Kanut.

ill 6. Comparison of resolutions. Scanned resolutions of negatives (grey) and photos (white) made in the Kanut. 

©

ill 7. Comparison of resolutions. Details scanned with different resolutions can be seen in the middle; they have been enlarged to equal the size of the biggest fragment (the upper one 1200 dpi). Their real sizes are on the right.  The graph shows how the 16-bit TIFF file data volume increases depending on the resolution. Gelatin silver photo on paper. August Rebane with his wife and mother-in-law (?)  Photographed by August Rebane about 1923, private collection.

ill 7. Comparison of resolutions. Details scanned with different resolutions can be seen in the middle; they have been enlarged to equal the size of the biggest fragment (the upper one 1200 dpi). Their real sizes are on the right.  The graph shows how the 16-bit TIFF file data volume increases depending on the resolution. Gelatin silver photo on paper. August Rebane with his wife and mother-in-law (?)  Photographed by August Rebane about 1923, private collection. 

©

ill 8. Colour bit depth. The image on the left in two colours - black and white, the middle image in 8-bit grey scale, the coloured image three 8-bit colour channels or with 24 bit.

ill 8. Colour bit depth. The image on the left in two colours - black and white, the middle image in 8-bit grey scale, the coloured image three 8-bit colour channels or with 24 bit.

©

ill 9. RGB colour model. Three basic colours - red, green and blue - provide all the other hues, all the colours together give the white.

ill 9. RGB colour model. Three basic colours - red, green and blue - provide all the other hues, all the colours together give the white. 

©

The article strives for briefly explaining some technical terms connected with digitisation. Key words are raster data structure, pixel, bit depth, RGB colour model, differences between the JPEG and TIFF files including a survey of colour management. The text has been written with these people in mind who are interested in and in some way connected with digitisation of cultural heritage but have not had the possibility to obtain basic knowledge in the field.

Kasutatud materjalid: 

1.        Piksel tuleneb ingliskeelsest sõnast  pixel – picture element (pix element). Eesti keeles nimetatakse seda veel pildielemendiks, pildipunktiks, ka punktiks.

2.       Mpx – megapiksel näitab, mitmest miljonist pikslist on kujutis moodustatud. Sageli aetakse see segamini megabaidiga (MB), kuid need kirjeldavad täiesti erinevaid andmeid.

3.       Mõnikord on ühik esitatud ka teisel kujul, näit dpcm – dot per centimeter, lpi – lines per inch, pxpi – pixels per inch.

4.       Trükiettevalmistus 1. 2. 3. Ettevalmistus. Värvihaldus. Tüpograafia. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2014, lk 35.

5.       Tegelikkuses on olukord keerulisem, näiteks vaadatakse suuri pilte kaugemalt ja nende punktitihedus ei pea olema suur, sest distantsilt ei suuda inimsilm detaile eristada. Näiteks tekstidokumendi juures võib resolutsioon olla oluliselt madalam. Alati tasub konsulteerida teenuse pakkuja või tellijaga.

6.       See sõltub paljudest teguritest: millist filmi on kasutatud, kuidas on seda keemiliselt töödeldud, millist objektiivi fotograaf kasutas, millised olid valgusolud, kas kasutati statiivi, kuidas on materjali säilitatud – põhjuseid on kümneid või isegi sadu.

7.       Rahvusarhiivi digiteerimise tehnilised põhimõtted. Rahvusarhiiv 2009. http://www.arhiiv.ee/public/Sailitamine/dig_tehn_pohimotted_2012.pdf

8.       Samas, lk 2, p 6.2.

9.   Tegelikult kasutatakse fotode valmistamisel alates 1950. aastatest enamasti paberit koos plastikuga, harvemini üksnes puhast plastikalust.

10.   Kasutatakse ka 12-bitiseid, 14-bitiseid jt süsteeme, kuid pildifailid esitatakse ülekaalukalt just 8-bitises, harvem 16-bitises süsteemis.

11.   Trükinduses luuakse enamasti must-valge kujutis ainult mustast värvist, üleminekud saadakse rastrit kasutades.

12.   Ivar Kaselaid, Marko Levin, Külli Tammes. Värviõpetus, värvihaldus ja trükikvaliteedi juhtimine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2011, lk 13–14.

13.   RGB on lühend ingliskeelsetest sõnadest R – red, G – green, B – blue (punane, roheline, sinine).

14.   Need numbrid näitavad maksimaalset võimalikku värvitooni arvu.

15.   Tasub alati meeles pidada, et kõiki 16-bitiseid väärtusi ei suuda kasutada veel ükski olemasolev seade.

16.   Teiste osakaal on niivõrd väike, et neid ei ole mõtet käesolevas tekstis käsitleda.

17.   JPG ehk JPEG (Joint Photographic Expert Group)

18.   TIF ehk TIFF (Tagged Image File Format)

19.   Tegelikult ka 32-bit.

21.    Mari Siiner, Martin Sermat. Museaalide digiteerimine. Renovatum anno 2015.

22.    Samas

23.   CMYK (cyan, magenta, yellow, key) – tsüaan, magenta, kollane ja must – nn võtmevärv paremaks värvuste edastuseks.

 24.   Digiteerimisel peaks ikkagi kasutama RGB mudelit isegi siis, kui fail läheb trükki. Teise mudelisse konventeeritakse see alles trükiettevalmistuse käigus professionaalide poolt.

Viited: 

1.      Rahvusarhiivi digiteerimise tehnilised põhimõtted. Rahvusarhiiv 2009. http://www.arhiiv.ee/public/Sailitamine/dig_tehn_pohimotted_2012.pdf

2.      Trükiettevalmistus 1. 2. 3. Ettevalmistus. Värvihaldus. Tüpograafia. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn, 2014.

3.      Technical Guidelines for Digitizing Cultural Heritage Materials: Creation of Raster Image Master Files. Federal Agencies Digitization Initiative (FADGI) – Still Image Working Group, 2009.

4.      Warda, Jeffrey (editor). The AIC Guide to Digital Photography and Concervation Documentation. American Institute for Conservation. Washington, 2011.

5.      Ivar Kaselaid, Marko Levin, Külli Tammes. Värviõpetus, värvihaldus ja trükikvaliteedi juhtimine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn, 2011.