Ülevaade pärgamentdokumentide digiteerimisest aastatel 2010–2017

Number: 
Anno 2017/2018
Rubriik: 
Digiteerimine
TrükiPDF
fig 1. General view of the digitisation system Linhof Master Digi Repro System.

ill 1. Digiteerimissüsteemi Linhof Master Digi Repro System üldvaade.

©

fig 2. A courier company transported the parchments for digitisation at the SA EVM KDK Kanut to guarantee security. Transport and reception of the parchments.

ill 2. Turvalisuse tagamiseks transporditi pärgamendid  digiteerimisele SA EVM KDK Kanutisse kullerfirmaga. Pärgamentide transport ja vastuvõtt.

©

fig 3. Acclimatisation of the parchments after their transport just before they were deposited.

ill 3. Pärgamentide aklimatiseerumine peale transporti ja enne hoiustamist.

©

fig 4. Unpacking the archive documents and checking their preparedness for digitisation.

ill 4. Arhivaalide lahtipakkimine ja pärgamendi digivalmiduse kontroll.

©

fig 5. Digitisation of parchments on the device Linhof Master Digi Repro System.

ill 5. Pärgamentide digiteerimine seadmel Linhof Master Digi Repro System.

©

fig 6. An example of damages on parchment, documented in the atlas of parchment damages.  Biologically damaged parchment that has become brittle, TLA.230.1.BB-40/ii.

ill 6. Näide pärgamendi kahjustuste atlases dokumenteeritud pärgamendi kahjustusest. Bioloogiliste kahjustustega hapraks muutunud pärgament,TLA.230.1.BB-40/ii

©

fig 7. An example of damages on parchment, documented in the atlas of parchment damages. Parchment that has considerably degraded follicle shafts, TLA.230.1.BB-74/iii.

ill 7. Näide pärgamendi kahjustuste atlases dokumenteeritud pärgamendi kahjustusest. Tugevalt degradeerunud karvanääpsuaukudega pärgament, TLA.230.1.BB-74/iii

©

fig 8. An example of damages on parchment, documented in the atlas of parchment damages.  Parchment degraded in the area of blood vessels, TLA.230.1-iii. 67.

ill 8. Näide pärgamendi kahjustuste atlases dokumenteeritud pärgamendi kahjustusest. Veresoontealas degradeerunud pärgament, TLA.230.1-iii.67

© fig 8. An example of damages on parchment, documented in the atlas of parchment damages. Parchment degraded in the area of blood vessels, TLA.230.1-iii. 67.

SA Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut Kuni 2015. aastani Ennistuskoda Kanut. (edaspidi: Kanut) alustati tehniliste ettevalmistustega pärgamentdokumentide kvaliteetseks digitaalseks reprodutseerimiseks alates 2008. aastast.Andres Uueni. Pilootprojekt: 2D objektidest kõrgekvaliteediliste digitaalsete kujutiste loomine. Renovatum 2010, lk 135: https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2010_a.pdf

Kultuuriministeeriumi rahalisel toel osteti terviklik kõrgetasemeliste tehniliste lahendustega digiteerimissüsteem (edaspidi: süsteem) Saksamaa firmast Anagramm GmbH. Süsteemi olulisemateks osadeks olid Linhof Master Digi Repro System, Lunarea valgustite süsteem Type 6 (4 × 6 × 55 W) ja Anagramm Production 2 Scanback (3-linear 8000 × 10.000 pixel, 48-bit colour, sensor size 72 × 118 mm).

Linhof Master Digi Repro Systemi ja Scanbacki tarkvara terviklahendus võimaldas digiteerimisel väga suurt täpsust värvide ja objekti kujutise edasiandmisel. Lisaks on sellise süsteemiga loodud kujutiste põhjal võimalik teostada objekti detailuuringuid ja valmistada kõrgekvaliteedilistest pildifailidest suuremõõdulisi väljatrükke. Kõrgekvaliteediliste digifailidena loodud tagatiskoopiad aitavad maandada informatsiooni kadumise riske originaalide kahjustumise või hävimise korral.

Digiteerimise kõrge kvaliteet oli otseselt seotud süsteemi sensori ala suuruse ja läätsede kvaliteediga. Kujutise maksimaalne fookusteravus saavutati tarkvaraga, millega juhitakse süsteemi täpsusega 0,001 mm.

Sellist digiteerimise terviklahendust kasutati pärgamentide digiteerimisel kuni aastani 2017 [ill 1]. Kuna see ennast igati õigustas, siis uuendati 2017. aastal oluliselt seni kasutatud süsteemi: osteti uus süsteem Rencay Archive “plus” Scanback (12.000 × 19.500 pixel)http://rencayusa.com/usa_Archive_data.pdf ja paigaldati uus Lunarea valgustite süsteem (LED Light Typ 4, 5.000 Kelvin, 150 watt, daylight).

Kõik suuremahulised pärgamentide digitööd Kanutis teostati projektipõhiselt erinevate rahastuste toel.

Aastatel 2010–2012 osales Kanut digiteerimisprojektis „Eesti vanima dokumentaalse kultuuripärandi (Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsioonide) digiteerimine ja online juurdepääsu loomine.“ Projekti rahastati 1,65 miljoni krooniga (ligi 100 000 euroga) Euroopa struktuurifondide „Infoühiskonna edendamise” fondist.

Projekti eesmärk oli nimetatud asutustes säilitatavatest unikaalsetest ja avalikkusele raskesti ligipääsetavatest käsikirjalistest pärgamentdokumentidest kõrgekvaliteediliste pildifailide tegemine ning digiteeritud kollektsioonidele lihtsa ligipääsu loomine interneti kaudu. Projekti koordineeris Rahvusarhiiv. Kanuti ülesandeks oli mäluasutuste vahelise töövoo logistiline korraldamine, pärgamentürikute ettevalmistamine digiteerimiseks, ürikute turvaline ja seisundile vastav käsitsemine ning sobiva tehnika ja tehnoloogia kasutamine, mis tagaks digiteerimisel tagatiskoopiatele esitatud tehnilised nõuded ja kvaliteedi.Mari Siiner, Andres Uueni. Pärgamendiürikute digiteerimisest Ennistuskojas Kanut aastatel 2010–2012. Renovatum 2012, lk 178: https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf Andres Uueni, Mari Siiner. Parchment Manuscripts Preservation Imaging, The 9th Baltic States Triennal Restores Meeting Preprints. Vilnius 2011, pp 371.

Projekti käigus konserveeriti ja digiteeriti üle 4122 pärgamentalusel arhivaali Rahvusarhiivi, Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi kogudest. Digiteeritud arhivaalid olid dateeritud 1237. aastast kuni 20. sajandini. Ajaloomuuseumi pärgamentidest digiteeriti ligi 400 museaali (arhiiviväärtusega dokumenti) ja Rahvusarhiivi kollektsioonist ligi 1600 arhivaali. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavast Eesti suurimast pärgamentide kogust digiteeriti kolm viiendikku, s.o ligi 2100 arhivaali.

Tallinna Linnaarhiivi pärgamendid vajasid digiettevalmistuseks täies mahus konserveerimist, mille teostasid arhiivi enda konservaatorid. Ajaloomuuseumi pärgamente valmistasid digimiseks ette Kanuti konservaatorid koos Ajaloomuuseumi spetsialistiga. Ajalooarhiivi ürikud olid juba varasemate projektide käigus konserveeritud.Aastatel 2000–2006 läbi viidud konserveerimisprojekt, teostaja Eve Keedus. „Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2005–2006“: http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/22161

Digiteerimine ja vajalikud konserveerimistööd viidi läbi Kanutis aprillist 2010 kuni veebruarini 2012. Alates 2012. aasta aprillist lõi Rahvusarhiiv huvilistele ligipääsu kõigile projektis digiteeritud pärgamentidele keskkonnas http://www.ra.ee/pargamendid/index.php.

Aastatel 2013–2017 jätkusid Kanutis digiprojektid Tallinna Linnaarhiivi pärgamendikollektsiooni edasiseks digiteerimiseks. Neil aastail rahastas kokku 59194 euro suuruseid digiteerimistöid Tallinna Linnavalitsus. Digiteeriti ligi 1500 arhivaali 15.–16. sajandist ja 340 lehte pärgamenti Tallinna magistraadi 15.–16. sajandi kinnisturaamatust (TLA.230.1.Aa35b). Digiteerimisel järgiti eelnevate aastate digiteerimisprojekti tehnilisi nõudeid ja töövoogude korraldust. Digiteeritud pärgamente saab lugeda ja vaadata keskkonnas http://www.ra.ee/pargamendid/index.php. Kokku on Tallinna Linnaarhiivi pärgamendikollektsioonist digiteeritud üle 4000 arhivaali: dokumendid, seadustekogud, tsunfide ja gildide skraad, asjaajamisraamatud ja käsikirjalised raamatud.

Pärgamentide digiteerimise töövoog, nõuded pildifailide kvaliteedi tagamiseks, turvalisuse tagamise metoodika, metaandmete loomise reeglid ja digiteerimise tööde läbiviimise kord Kanutis aastatel 2010–2017 kooskõlastati projektis osalejatega. Projektide olulisemad töövoo etapid olid järgmised:

1.         Arhivaalide vastuvõtt [ill 2],[ill 3]

•          Terviklikkuse ja valmiduse kontroll [ill 4]

•          Arhivaalide grupeerimine mõõdu järgi ja ajutine hoiustamine Kanuti hoidlas.

2.         Konserveerimine (vajadusel) Mari Siiner, Andres Uueni. Pärgamendiürikute digiteerimisest Ennistuskojas Kanut aastatel 2010 – 2012. Renovatum 2012, lk. 178. https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf

•          Arhivaalide kuivpuhastus

•          Üldine või lokaalne niisutamine sirutamise eesmärgil ja stabiliseerimine kergpressis

•          Pitserite korrastamine

•          Konserveerimistööde dokumenteerimine

•          Sobiva säilitusümbrise puudumisel arhivaalide nõuetekohane pakendamine

3.         Digiteerimine [ill 5]

•          Süsteemi töökorda seadistamine

•          Arhivaalide recto ja verso vaadete digiteerimine koos värviriba-mõõteskaalaga (QPcard™ 201)

•          Failide nimetamine vastavalt kokkulepitud reeglitele

•          Digikujutiste kvaliteedikontroll

•          Pildifailide minimaalne lubatud töötlemine

•          Metaandmete loomine

4.         Arhivaalide tagastamine ja tagatisfailide väljastamine

•          Tagatisfailide edastamine – salvestamine tellija tarnitud välisele kõvakettale

•          Arhivaalide pakkimine transpordiks

•          Arhivaalide tagastamine valdajale

5.         Dokumenteerimine ja aruandlus

•          Tagatisfailide dubleeriv säilitamine Eesti Rahvusringhäälingu digihoidlas

 

Projektide käigus loodi pärgamendi tunnuste ja kahjustuste andmekogu vastavasisulise atlase koostamiseks. See osutus võimalikuks, kuna projektide logistikast tulenevalt toodi Kanuti digiteerimisosakonda lühikese aja jooksul üle 5500 ajaloolise pärgamendi, millest suuremal osal ei olnud seni kindla metoodika alusel seisundit määratletud ja digimise käigus tuli pärgamente igal juhul ükshaaval käsitseda nii digiettevalmistuse hindamiseks kui digimiseks. Andmekogu koostamiseks ja atlase struktuuri loomiseks korraldati töövoog selliselt, et samaaegselt digiteerimise toimingutega (seejuures projekti ajakavas püsides) oleks võimalik hinnata visuaalselt ka Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi pärgamentide seisundit ja lisaks pärgamentide üldvaadete digiteerimisele dokumenteeritaks ka pärgamendi kahjustusi ja materjali iseloomustavaid detaile. Atlase loomiseks vajaliku pildifailidega andmekogu koostamine sai teoks tänu digiteerimise kõrgele tehnilisele tasemele. Reprodutseerimisel saadud pildifailide kõrge resolutsioon võimaldab erakordselt kõrget kujutise kvaliteeti, mis annab dokumenteerimisel lisavõimalusi digitaalse ainese kasutamiseks ja uurimiseks. [ill 6], [ill 7], [ill 8]

Pärgamendi kahjustuste ja tunnuste atlase otsene eesmärk on olla abiks kahjustuste visuaalsel määratlemisel ajaloolise pärgamendi kui kirjutusmaterjaliga toimunud muutuste dokumenteerimisel ja seisundi diagnoosimisel.
Kahjustuste atlases on kirjeldatud 50 visuaalselt üheselt eristatavat, kindla väljakujunenud terminoloogiaga pärgamendikahjustust ja tunnust, mis võivad oluliselt mõjutada pärgamendi seisundit. Loe pikemalt portaalist UNICA: http://pergament.org.ee/

Digiprojektides osalesid aastatel 2010–2017 järgmised Kanuti töötajad: digiteerijad Andres Uueni, Martin Sermat, Jaanus Heinla, Liina Michelson ja konservaatorid Tulvi Turo, Sirje Kask, Heige Peets. Projektijuht Mari Siiner.

Viited: 

1. Kuni 2015. aastani Ennistuskoda Kanut.

2. Andres Uueni. Pilootprojekt: 2D objektidest kõrgekvaliteediliste digitaalsete kujutiste

loomine. Renovatum 2010, lk 135: https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2010_a.pdf

3. http://rencayusa.com/usa_Archive_data.pdf

4. Mari Siiner, Andres Uueni. Pärgamendiürikute digiteerimisest Ennistuskojas Kanut

aastatel 2010–2012. Renovatum 2012, lk 178:

https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf

  Andres Uueni, Mari Siiner. Parchment Manuscripts Preservation Imaging, The 9th

Baltic States Triennal Restores Meeting Preprints. Vilnius 2011, pp 371.

5. Aastatel 2000–2006 läbi viidud konserveerimisprojekt, teostaja Eve Keedus.

„Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2005–2006“:

http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/22161

6. Mari Siiner, Andres Uueni. Pärgamendiürikute digiteerimisest Ennistuskojas Kanut aastatel 2010 – 2012. Renovatum 2012, lk. 178.  https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf