KANUT ja käsitöömeistrite pühak Knud

Autor: 
Heige Peets
Number: 
Anno 2017/2018
Rubriik: 
Säilitamine
TrükiPDF
fig 1. Image of St Canute on the oldest preserved document – the first page of the skraa (the statute) of St Canute’s Guild. The halo around the saint’s head bears the inscription – sancte Kanuet ora pro me (Saint Canute, pray for me!). The pen-and-ink drawing dates from about 1486.

ill 1. Püha Kanuti kujutis Tallinna Kanuti gildi vanima säilinud põhikirja (skraa) esilehel. Pühaku pead ümbritseval aupaistel on kiri sancte Kanuet ora pro me: „Püha Kanut, palveta minu eest!“. Sulejoonistus umbes 1486. aastast.

©

fig 2.The oldest preserved skraa of the guild dates back to 1486-1490, with some later additions from 1564. This is a mid-Low-German copy from a document dating from about 1300 that has not survived. The skraa declared the purpose of the guild’s activities, the rules for its members’ proper conduct and their common values. The binding consists of 30 pages of parchment, 13 of which contain no text. The hardcover binding was made in the 18th century. Tallinn City Archive, f.190. n.1, s. 46

ill 2. Tallinna Kanuti gildi vanim säilinud skraa pärineb ajavahemikust 1486–1490, hiliseimad lisandused on 1564. aastast. See on keskalamsaksakeelne ärakiri umbes 1300. aastast pärinevast ürikust, mis pole säilinud. Skraas on piiritletud gildiliikmete tegutsemispõhimõtted ja käitumisnormid ning sõnastatud ühised väärtushinnangud. Köites on 30 pärgamentlehte, millest 13 on tekstita. Kõvakaaneline nahkköide on valmistatud 18. sajandil. Tallinna Linnaarhiiv, f. 190, n. 1, s. 46

©

 „Inimkäte ja mõistuse viljana loodud ajaloo- ja kultuurimälestised saavad tõeliseks väärtuseks inimtegevuse läbi. Me kas unustame nad ja laseme kõduneda ja hääbuda või tõstame nad väärtuste tasandile, millele kindlustame mitu korda pikema eluea, kui on antud inimesele endale“ (Endel Valk-Falk, keskuse esimene direktor).

Vabariiklik Restaureerimiskeskus moodustati Eesti Kunstimuuseumi juurde 1. detsembril 1986. Asutuse ülesandeks sai kultuuripärandi uurimine, konserveerimine-restaureerimine ja erialane nõustamine. Tänaseks on lisandunud ka pärandi kvaliteetne digiteerimine, valdkonnaspetsialistide koolitamine ja konservaatorite kutse andmine.

Aeg on teinud mitmeid keerdkäike ning 30 tegevusaasta jooksul on keskus muutnud nii alluvust kui nime. 1. jaanuaril 1990 sai sellest iseseisev riigiasutus Ennistuskoda KANUT. 2014. aastast on see taas osa muuseumist, seekord Eesti Vabaõhumuuseumi juurde kuuluv üksus.

KANUT on oma nime saanud käsitöömeistrite pühakult. Uurijate arvates võis selleks Põhjamaades algselt olla Taani prints ja Schleswigi hertsog Knud Lavard, kelle nimepäeva tähistatakse 7. jaanuaril. 13. sajandil asendus tema kultus Taani kuninga Knud IV (valitses 1080–1086) ja kes kanoniseeriti 12. sajandi algul (1101). Tema  nimepäev on 10. juulil.

Nii saab KANUT tähistada kolme tähtpäeva: kaht nimepäeva ja 1. detsembril asutuse sünnipäeva.