Huvitav leid Mahtra Talurahvamuuseumi riidekirstust

Number: 
Anno 2015
Rubriik: 
Konserveerimine
TrükiPDF
ill 1. The chest before being conserved.The lock had corroded and nobody knew what the chest contained.

ill 1. Riidekirst enne konserveerimist. Kirstu lukk oli kinni roostetanud ja keegi ei teadnud, mis seal sees on. 

©

ill 2. Before conservation. Beneath the dust and mould fragments of wallpaper and a map, six small drawings and two prints could be detected.

ill 2. Enne konserveerimist. Tolmu ja hallituskihi all olid nähtavad tapeedi ja maakaardi fragmendid, 6 väikest joonistust ja 2 trükist. 

©

ill 3. Before conservation. A fragment of wallpaper.

ill 3. Enne konserveerimist. Fragment tapeedist. 

©

ill 4. Before conservation. A map of Old Livonia.

ill 4. Enne konserveerimist. Vana-Liivimaa kaart.

©

ill 5. The surfaces were cleaned with ethanol solution.

ill 5. Pinnad puhastati 70%-lise etanooli lahusega.    

©

ill 6. This is the reverse side of the wallpaper with splotches of glue and dirt, insect- and moisture-damage, tears and material losses.

ill 6. Tapeedi tagakülg: liimi ja mustuse kogumid, niiskus- ja putukkahjustused, rebendid ja materjali kaod.

©

ill 7. Paper objects were removed from the lid of the chest dampening the contact surfaces with ethanol.

ill 7. Paberobjektid eemaldati kirstukaanelt puidu ja paberi kontaktpindu etanooliga niisutades.

©

ill 8. Part of the engraving in the left side of the upper edge was missing, pieces of the loss were found in a mouse’s nest on the bottom of the chest.

ill 8. Kaardi vasakus ülaservas on osa gravüürist puudu, tükid leiti kirstu põhjas olnud hiirepesast.

©

ill 9. Pieces of the map and the wallpaper sorted out from the mouse’s nest.

ill 9. Hiirepesast välja sorteeritud kaardi- ja tapeeditükid.

©

ill 10. Before conservation.The wallpaper was made of handmade sheets (41x 56 cm) and printed in block-print technique.

ill 10. Enne konserveerimist.Tapeet on valmistatud pütipaberi poognatest (41 × 56 cm) ja trükitud pakutrüki tehnikas.

©

ill 11. The wallpaper might match a Biedermeier interior, as it imitates the period’s silk or cotton fabrics in design.

ill 11. Tapeet võiks sobida biidermeier-interjööri, kuna jäljendab tolleaegset trükitud siidi- või puuvillakangast.

©

ill 12. The front side of the wallpaper was washed in a water-tub, whereas the black water-sensitive paint had been fixed with 1 %-gelatine liquor before washing.

ill 12. Esikülg: paber pesti veevannis; eelnevalt kinnitati must veetundlik trükivärv 1%-lise želatiini vesilahusega.

©

ill 13. The tears in the reverse were repaired with Japanese paper and the holes were filled with pulp.

ill 13. Tagakülg: rebendid parandati jaapani paberiga ja augud täideti paberimassiga.

©

ill 14. Losses in the edges were filled with toned repair paper. The joining of the sheets was fixed with paste.

ill 14. Servade kaod täideti toonitud paranduspaberiga. Poognate liitekoht fikseeriti kliistriga.  

©

ill 15. The paper of the map was yellowed and fragile, there were splotches of mould and distinct water lines.

ill 15. Kaardi paber oli rabe ja koltunud, materjalis olid hallitusplekid ja teravad veevoolujooned.

©

ill 16. The map was dry-cleaned with a soot-sponge. The water-sensitive colours were fixed with 1 %-gelatine liquor.

ill 16. Kaart kuivpuhastati tahmakäsnaga. Veetundlikud värvid kinnitati 1%-lise želatiini vesilahusega.

©

ill 17. The reverse side was cleansed of mould and residue glue.

ill 17. Kaardi tagakülg puhastati hallitusest ja liimijääkidest.

©

ill 18. The map was washed on the vacuum board.Washing and special treatments were accomplished on many hands in order to avoid the longer-time dampening of the paper in the process.

ill 18. Kaart pesti vaakumpesulaual. Pesemine ja eritöötlused teostati mitmel käel, et kiirendada tööprotsesse vältimaks paberi pikaajalist märgumist.

©

ill 19. The leached out surface dirt was removed locally with gelatinous methylcellulose (MC) solution.

ill 19. Lahti ligunenud pindmine mustus eemaldati lokaalselt geelja metüültselluloosi lahusega.

©

ill 20. The map after being conserved. The paper was glued with 0.5% gelatinous solution and the repairs were done on the light-table.

ill 20. Kaart pärast konserveerimist. Paber tugevdati (liimistati) 0,5%-lise želatiinilahusega ja paberi parandused tehti altvalguslaual.

©

ill 21. Kaart pärast konserveerimist, tagakülg. Jaapani paberist ribad liimiti eri suundades ja mitmes kihis, et võimalikud temperatuuri ja niiskuse kõikumised ei tekitaks pingeid.

ill 21. Kaart pärast konserveerimist, tagakülg. Jaapani paberist ribad liimiti eri suundades ja mitmes kihis, et võimalikud temperatuuri ja niiskuse kõikumised ei tekitaks pingeid.

©

ill 22. Expecting to retain the original looks of the chest, print copies were made of the original objects. The originals are kept in the museum fund.

ill 22. Kirstu tervikmulje säilitamiseks tehti originaalidest trükikoopiad. Originaale hoiustatakse muuseumi fondis. 

©

ill 23. The chest after conservation.

ill 23. Riidekirst pärast konserveerimist.

©

2014. aastal ootas Kanuti fondis konserveerimist üks pealtnäha tavaline meremehe riidekirst, mille lukk oli kinni roostetanud. Seega ei olnud muuseumirahval aimugi, mis seal sees võib olla. Kahjuks ei ole Mahtra Talurahvamuuseumil ka ühtegi märget kirstu varasema kuuluvuse ja päritolu kohta (1).

Avamisel selgus, et kirst oli küll tühi, kuid kirstu kaane sisekülg oli kaetud erinevate paberist objektidega, mis tuli edasise konserveerimise huvides eemaldada. Pärast esmast puhastust selgus, et tegu polnud tavapärase vanapaberiga, vaid millegi palju põnevamaga. Tolmu ja hallituskihi all olid nähtavad tapeedi ja maakaardi fragmendid ning 8 väiksemat pildikest, neist 6 joonistust ja 2 trükist [ill 1], [ill 2].

Konservaatori tähelepanu köitsid eelkõige tapeet ja kaart [ill 3], [ill 4].

Paberobjektide seisund enne konserveerimist

Paberobjekte kattis valge jahujas kiht (hallitus), mis eemaldati lokaalsel töötlusel 70%-lise etanooli lahusega. Vaatamata paberi halvale seisundile ja kõikvõimalike kahjustuste (hallitus, mulla-liiva kogumid, niiskus- ja putukkahjustused, rebendid jms) olemasolule õnnestus objektid eemaldada suuremate probleemideta. Objektide materjaliks oli kvaliteetne kaltsupaber, mis polnud kaotanud oma tugevust. Tapeedi ja kaardi materjalis esines kadusid ning kirstu põhjast leiti hiirepesa, mis koosnes suuresti kaardi ja tapeedi tükkidest [ill 5], [ill 6], [ill 7], [ill 8], [ill 9].

Tapeedifragmendi kirjeldus

Kuni 18. sajandi lõpuni kasutati paberi valmistamiseks määndatud ja purustatud kaltsu, mis segati veega poolvedelaks kiumassiks. Paberimass ammutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelale. Sõelalt võetud paberileht asetati niiskete viltide vahele pressi alla, kus liigne vesi välja suruti. 1799. aastal patenteeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina. Selle abil ammutati paberimass pidevalt liikuvale lindikujulisele sõelale nii, et moodustus paberilint ehk rullipaber. Masinate ja puittselluloosi kui paberimassi uue tooraine kasutuselevõtt 1840. aastatel hoogustas 19. sajandil paberi valmistamist ja kasutust (2).

Kirstu kaanelt eemaldatud tapeedifragment oli valmistatud kaltsupaberist. Tapeedi tükid võimaldasid taastada paani laiuse ning määrata mustrikorduse. Fragmendi alumises servas oli lehtede ühenduskoht, mis lubab arvata, et tegemist oli käsitsivalatud pütipaberi poognatega (41 × 56 cm). Selliste üksiklehtede kokkuliimimisel saadi tapeedi trükkimiseks vajaliku pikkusega paanid.

Tapeet on trükitud pakutrüki tehnikas. Kasutatud on kolme värvi – üht taustatooni (sinine) ja kaht mustritooni (helesinine ja must). 19. sajandi alguse interjööridele olid omased heleda tonaalsusega tapeedid ning ka kõnesolev tapeet võiks sobida biidermeier interjööri, kuna see jäljendab tolleaegset trükitud siidi- või puuvillakangast.

Eespool kirjeldatut silmas pidades võib oletada, et tapeet on valmistatud ja trükitud enne 1830. aastaid. Tapeedi päritolu kohta on keeruline kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Lähtudes selle rahvusromantilisest kujundusest on pakutud sedagi, et tegemist võib olla Eestis toodetud tapeediga. Kindlalt seda öelda aga ei saa. Tapeedi ajaloo uurimisega tegeleva Kadri Kallaste sõnul on Eestis leitud vähe tapeete, mis on trükitud enne 19. sajandi esimest poolt (3), [ill 10], [ill 11].

Konserveerimine

Lahtine mustus puhastati paberi pinnalt tolmuimeja ja tahmakäsnaga. Tugevamini nakkunud mustuse tombukesed (liim, kärbsemust) eemaldati skalpelliga. Pärast kuivpuhastust kinnitati tapeedi must trükivärv 1%-lise želatiini vesilahusega. Želatiiniga töötlust korrati kolm korda, et tagada värvile piisav kaitse edasiseks töötluseks veevannis. Enne uue kihi pealekandmist lasti eelneval kihil paar päeva kuivada. Sinised toonid ei olnud veetundlikud.

Tapeedi pesemiseks valiti töötlus veevannis, kuna objekti väike formaat ja kaltsupaberi tugevus võimaldasid pesuvannis mugavalt toimetada. Tapeet pesti ja tõsteti Holyteks kanga vahele ning asetati pressi alla viltide vahele kuivama.   

Objekti terviku taastamiseks õhendati esmalt rebendite servad skalpelli ja särfnoaga. Sellega tagati paberi servade ühtlasem kokkusulandumine. Rebendid parandati jaapani paberi ribadega ja väiksed augukesed täideti paberimassiga. Vees lahti tulnud detailide liimühendus taastati. Kuna tapeedi poogna laius ja pikkus oli teada, otsustati servades olevad kaod täita paranduspaberiga, taastades nii poogna visuaalse terviku. Toonitud paranduspaber ühildus objekti kaltsupaberi algse tooniga [ill 12], [ill 13], [ill 14].

Vana-Liivimaa kaardi kirjeldus

Kirstust leitud Vana-Liivimaa kaart (58,5 × 69 cm) ei ole küll nii haruldane kui kõnesolev tapeedifragment, aga väärtuslik ja huvitav leid siiski. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. 

Kaardil on kujutatud Liivimaad, Eestit, Kuramaad ning Läänemere rannikut koos Liivi ja Riia lahega. Kaart on detailirohke ja varustatud paljude kohanimedega. Kaardi päises on tekst „Ducatuum Livonia Et Curlandiae Cum Vicinis Insulis Nova Exhibitio Geographica, Editore Joh. Baptista Homanno Norimbergae“, vasegravüür (1717–1720).

Kaardil nimetatud Joh. Baptista Homann oli kõrgelt hinnatud graveerija, kartograaf ja teadlane ning üks viljakamaid kaartide kirjastajaid 18. sajandil. 1702. aastal asutas ta Nürnbergis oma trükikoja. Ta kasutas trükkimisel vaselõiget, mis oli juba alates 16. sajandist enim kasutatav paljundusviis ning arendas välja omanäolise stiili. Tema kaardid on täpsed ja detailirohked, neil on palju topograafilisi andmeid, kõrgetasemeline graveering ning kirgas koloreering. 1715. aastal pälvis J. B. Homann Saksa-Rooma Keisri Karl VI tähelepanu, kes nimetas ta Püha Rooma keisririigi Keiserlikuks geograafiks. See tiitel kaitses tema autoriõigusi ja andis garantii tema trükiste kvaliteedile. 1715–1730 välja antud kaartidel on märge "Cum Priviligio".

J. B. Homann suri 1724. aastal. Tema tööd jätkas poeg Johann Christoph Homann, kes andis enne surma õigused üle Johann Georg Ebersberger’ile ja Johann Michael Franz’ile. Homanni kirjastus töötas aastani 1848, mil suri selle viimane omanik Christoph Franz Fembo (5).

Kaart on trükitud kaltsupaberile ja osaliselt koloreeritud. Territooriume eraldavad punktiirjooned on üle maalitud punase värviga ning osa alasid on toonitud rohekaks.

Paberi happesus (pH) oli veidi üle 5,0 ja gravüür oli muutunud kollaseks. Paber oli rebenenud ja auklik. Niiskus- ja hallituskahjustusest olid kaardil plekid ja teravad veevoolujooned ning paber oli kaotanud osa oma tugevusest (algsest liimistusest) [ill 15].

Konserveerimine

Kaardi pind kuivpuhastati analoogselt tapeedifragmendiga. Kaardi veetundlikud koloreeringud kinnitati 1%-lise želatiini vesilahusega. Märgtöötlus tehti vaakumpesulaual, mis võimaldas kahjustunud objektiga mugavamalt toimetada.

Paberi happesuse ja kollasuse vähendamiseks pesti kaarti veega, mille happelisus oli viidud ammooniumhüdroksiidi (NH3•H2O) lisandiga pH 8,0-ni. Kaardi üldine keemiline töötlus tehti 2,5%-lise EDTA lahusega ning plekke töödeldi lokaalselt 5%-lise EDTA lahusega. Iga protseduuri järel loputati kemikaali jäägid voolava veega paberist välja. Pesemisel lahti ligunenud pindmine mustus eemaldati geelja metüültselluloosi (MC) lahusega immutatud vatitikuga rullides ja tupsutades. Objekt tõsteti Holyteksiga toestades viltide vahele kuivama.

Paber liimistati 0,5%-lise želatiinilahusega ja paberi parandused tehti altvalguslaual. Objekti hoiti kilede vahel niiskena, vajadusel pihustati paberit etanooli 40%-lise lahusega, et tagada ühtlane niiskustase kogu kaardi ulatuses. Valguslaual kokkusobitatud kaardifragmendid toestati tagantpoolt, kasutades eri mõõdus ja paksuses jaapani paberi ribasid. Rebendite servad õhendati, tagamaks ühtlasemat kontakti paranduspaberiga. Liimiks kasutati nisutärklise kliistrit, millesse oli lisatud 0,5%-list želatiinilahust. Töötati sooja liimiga.

Kaltsupaberi tugevate kiudude ja õrnemast kiumassist paranduspaberite vaheline liimikontakt vajab aeglast ja ühtlast kuivamist, et ei tekiks pingeid, mis võivad liite lahti kiskuda. Kaart kuivas pressi all filterpappide vahel üle kuu aja. Filterkartonge vahetati seni, kuni objekt oli täiesti kuiv [ill 16], [ill 17], [ill 18], [ill 19], [ill 20], [ill 21].

Objekti säilitamine muuseumis pärast konserveerimist

Paraku puudusid Mahtra Talurahvamuuseumil kirstu hoiustamiseks stabiilse kliimaga ruumid (hoidlaks on ait). Seetõttu otsustati originaal-paberobjektid säilitada kirstust eraldi. Pabermaterjalide hoiustamiseks valmistati spetsiaalne arhiivipüsivast kartongist ümbrismapp, millega hoiustatakse originaale muuseumi fondis. Kirstu tervikmulje säilitamiseks tehti neist trükikoopiad, mis kaunistavad nüüd kirstukaane sisekülge [ill 22]. Kvaliteetse koopia trükkimiseks digiteeriti originaalid Kanuti fotostuudios ja failid trükiti stuudios „Digifoto“.

Objekti konserveerisid: Jolana Laidma (pabermaterjalid, säilitusümbrised), Mart Verevmägi (puit) ja Helmut Välja (metall).

Kasutatud materjalid: 

Holytex, polüesterkangas (PEL, www.preservationequipment.com)

Tahmakäsn/puhastuskäsn (Cleaning sponge, PEL)

Tolmuimeja ja miniotsikud (www.kremer-pigmente.de)

Ammooniumhüdroksiid (NH3•H2O) – 23%-line ammoniaagi vesilahus (AS Keemiakaubad, Tallinn)

EDTA – etüleendiamiintetraetaanhape e kompleksoon II või etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumisool e kompleksoon III e triloon-B

Metüültselluloos (MC) – modifitseeritud tselluloos (www.kremer-pigmente.de)

Erinevad paranduspaberid – (PEL, Inglismaa; Zelluloos OÜ Maksing, Tallinn)

Tapeet ja kaart digiteeriti kaameraga Nikon D800E  

Koopia trükiti stuudios „Digifoto“OÜ, Paldiski mnt 26a, Tallinn

Viited: 

  1. Riidekirst, SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid / Mahtra Talurahvamuuseum. SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Konserveerimistööde aruanne 2009-W-017.
  2. Paberi valmistamine Euroopas. http://et.wikipedia.org/wiki/Paber#Paberivalmistamine_Euroopas (18.05.2015)
  3. Kirjavahetus Kadri Kallastega teemal „Ajalooline tapeet“ (2015)
  4. ISCRA. Antiques maps http://www.iscra.nl/E2314,Antique-map,Baltic-Coast,Luvonia-et-Curlandiae,J.-B.-Homann.htm (18.05.2015)
  5. http://www.geographicus.com/P/AntiqueMap/homann#sthash.othwRYxn.dpuf (18.05.2015)