Harju-Risti Vabadussõja monumendi juurde kuuluva mälestuspärja konserveerimine

Autor: 
Heige Peets
Number: 
Anno 2015
Rubriik: 
Konserveerimine
TrükiPDF
ill 1. The reinforced tin tub found in the attic of the Risti church contained a rusty memorial wreath.

ill 1. Risti kiriku pööningult leitud plekist ümbrisvannis oli roostetanud kalmupärg.

©

ill 2. The ring of the wreath had a ribbon inscribed “To the fallen heroes of Risti from the Ministry of War”.

ill 2. Pärjavõrule oli traadiga kinnitatud lint, millel tekst „RISTI langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium“.

©

ill 3. The Harju-Risti monument to the War for Independence together with its memorial wreath.  ERM Fk 2813:56.

ill 3. Harju-Risti Vabadussõja mälestussammas ja selle kõrval metallist kalmupärg.  ERM Fk 2813:56.

©

ill 4. The wreath before conservation.

ill 4. Pärg enne konserveerimist.

©

ill 5. Rust on the backs of the leaves.

ill 5. Rooste lehtede tagaküljedel.

©

ill 6. Rust under the paint of  flower details.

ill 6. Rooste lille-detailide kattevärvi all.

©

ill 7. Covering paint that was cracked and loose.

ill 7. Pragunev ja tükkidena eralduv kattevärv.

©

ill 8. The damaged structure of the cotton weft of the ribboni.

ill 8. Lindi puuvillase riide kahjustunud koestruktuur.     

©

ill 9. The silk of the ribbon was fragmentary and the blue colour had preserved only inside the folds.

ill 9. Lindi siid oli killunev ja sinine toon säilinud vaid kanga voltides.

©

ill 10. The reverse side of the wreath. The corroded surfaces were cleansed mechanically with a mini-drill.

ill 10. Pärja tagakülg. Roostetanud pinnad puhastati mehhaaniliselt minitrelliga.

©

ill 11. Rust-free surfaces were processed with acetone and covered with varnish.

ill 11. Roostest puhastatud pinnad töödeldi atsetooniga ja kaeti kattelakiga.

©

ill 12. The loose parts of covering paint on the flowers were mechanically removed.

ill 12. Lillede lahtine kattevärv eemaldati mehhaaniliselt.  

©

ill 13. The paint losses on the flowers were toned to unify the visual whole.

ill 13. Visuaalse terviku saavutamiseks tooniti lilledel olnud värvikaod.

©

ill 14. The white fabric of the ribbon bore a (blue) silk stripe. Damaged details. Macro photo.

ill 14. Pärjalindi valge riie, millele oli õmmeldud (sinisest) siidist riba. Kahjustunud tekstiilid. Makrofoto.

©

ill 15. The ribbon was cleansed with the so-called static brush.

ill 15. Pärjalint puhastati staatilise harjaga.

©

ill 16. As the silk was fragile all the procedures were carried out with the text on top.

ill 16. Siidi hapruse tõttu teostati kõik tööetapid tekstipoolega ülal.

©

ill 17. The cleansed and stretched ribbon was placed onto the vacuum-table and glued with BEVA film on Hollytex fabric.

ill 17. Puhastatud ja sirutatud lint asetati vaakumlauale ja liimiti BEVA kile abil Hollytex kangale.

©

ill 18. Thermal processing was carried out on a heated plate. The ribbon was kept on the plate in a light press for about three hours.

ill 18. Termiline töötlus tehti vaakumlaua soojendusplaadil. Lint jäeti plaadile kergesse pressi u 3 tunniks.

©

ill 19. Backing the white fabric restored the ribbon as a whole. The conservation of the silk needed additional treatment.

ill 19. Valge riide toestamisega taastati lindi tervik. Siidiosa konserveerimine vajas täiendavat töötlust.   

©

ill 20. The netting used for covering the silk was glued on Teflon fabric.

ill 20. Siidi katmiseks kasutatav võrkriie liimistati teflonkangal.

©

ill 21. The glue should not cover the meshes of the netting or lay unevenly on it. Macro photo.

ill 21. Liim ei tohi täita võrgusilmi ega katta toestusmaterjali ebaühtlase kilena. Makrofoto.

©

ill 22. Glued netting. The glue covers only the threads of it. Macro photo.

ill 22. Liimistatud võrk. Liim katab ainult võrguniite. Makrofoto.

©

ill 23. Glued netting on the ribbon of the wreath. Macro photo.

ill 23. Liimistatud võrk pärjalindil. Makrofoto.

©

ill 24. Thermal processing with a heated spatula. The whole surface of the ribbon was covered with netting to warrant its free hanging when displayed.

ill 24. Termiline töötlus kuumaspaatliga. Võrguga kaeti kogu lindi pind, mis tagas selle edasise eksponeerimise pärjal rippuvana.

©

ill 25. The conserved wreath was returned to the Risti church in June 2014 when 90 years had passed from the unveiling of the monument to the War for Independence.

ill 25. Konserveeritud pärg viidi Risti kirikusse 2014. aasta juunis, mil möödus 90 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest.

©

ill 26. Setting up the wreath on the wall of the vestibule of the Risti church.

ill 26. Pärja paigaldamine Risti kiriku eeskoja seinale.

©

ill 27. The wreath in its protective tub was fixed on the wall together with the original wooden cross.

ill 27. Ümbrisvannis pärg kinnitati seinale koos puidust originaalristiga.

©

ill 28. The tub was covered with glass. The wreath is visible to everyone who enters the church.

ill 28. Vann kaeti kattega. Pärga näevad kõik kirikusse sisenejad.

©

Risti (ka Harju-Risti) kiriku pööningul 2010. aastal toimunud koristustööde käigus leidsid kohaliku koguduse liikmed plekist vanni. Esmapilgul tundus, et tegemist on tavalise pööningule unustatud kolaga, kuid kiriku õuel tehtud ülevaatus näitas midagi muud. Tsingitud raudplekist ümbrisvannis oli rebenenud pärjalindiga roostetanud kalmupärg [ill 1]. Pärjalindilt loetavad tekstikatkendid köitsid leidjate tähelepanu, sest need viitasid pärja kuulumisele kohaliku Vabadussõja mälestusmärgi juurde [ill 2].

Harju-Risti kirikuaias asub üks neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi nõukogude aja. Kohaliku meistri, kiviraiduri Emil Weissi poolt Vasalemma marmorist tahutud sammas avati Harju-Ristil 29. juunil 1924. aastal. (1) Eesti Rahva Muuseumi fotokogus on sellest kaks fotot, millel on näha ka samba jalamile toetuv lindiga pärg [ill 3]. (2) Tõenäoliselt kinkis tollane Eesti Vabariigi Sõjaministeerium pärja just eelmainitud sündmuse tähistamiseks.

Kõnesolev leid on ainulaadne, sest teadaolevalt pole sarnaseid mälestuspärgi säilinud [ill 4]. Võimalik, et need lagunesid aja jooksul ja visati ära või hävitati 1940.–1950. aastatel koos Vabadusõja mälestusmärkidega. Tõenäoliselt viidi Risti pärg ärevate aegade saabudes kirikutorni varjule. Millal see täpsemalt sündis, seda ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. (3) Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis see tornis aastakümneid. Õnneks leiti Risti koguduse liikmete ja kirikuõpetaja Annika Laatsi eestvedamisel ning Kaitseministeeriumi ja koguduse enda toetusel võimalus pärja konserveerimiseks.

Pärja kirjeldus ja seisund enne konserveerimist

Pärja raudplekist ümbrisvann oli kinnitatud 1,8 m kõrguse puidust risti külge. Risti alumine osa oli kõdunenud, mis lubab oletada, et pärg oli seisnud pikka aega välitingimustes, s.o kirikuaias samba kõrval. Vanni tsingitud raudplekk oli osaliselt roostes ja selle kattel puudus kaks klaasi. Pärja konstruktsioon oli tugev. Jämedast traadist ovaalile kinnitusid viiestes kimpudes sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara tausta. Lisaks nendele esines kompositsioonis veel kase- ja loorberioksi ning erinevaid lilli (kallad, liiliad, roosid ja „valged sinililled“). Lehtede pind ja roheline värv olid hästi säilinud, vaid lehtede tagakülgedel esines suuremaid korrosioonilaike [ill 5]. Lillede kattevärv oli pragunenud ja irduv [ill 6], [ill 7].

Pärja ülemisele osale oli traadiga kinnitatud lipsu seotud leinalint rahvusvärvides. Pärjalindiks oli 17 cm laiune valgest puuvillasest kangast riba, mida ääristas 1,7 cm laiune must leinaraam. Lindi keskele oli masinaga õmmeldud 8,5 cm laiune sinisest siidist riba, millele oli kirjutatud musta tuššiga tekst: „RISTI“ langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium“. Lindi valge kangas oli määrdunud, roosteplekiline ja tükkideks rebenenud [ill 8]. Siid oli pleekunud ja kollaseks muutunud, kanga algset sinist tooni võis näha vaid lindi voltides. Siidi lagunemise tõttu oli osa kangast killunenud ja tekstiga pinnad paiguti hävinud [ill 9].

Konserveerimine

Risti koguduse sooviks oli konserveerida pärg nii, et seda saaks alaliselt kirikus eksponeerida. 

Pärja võru, lehed ja lilled puhastati roostest [ill 10], [ill 11], [ill 12]. Töölahuste valmistamiseks ei kasutatud vett, vaid orgaanilisi lahusteid. Lillede irduvad värvikihid eemaldati, sest nende kinnitamine polnud otstarbekas. Visuaalse terviku ühtlustamiseks tooniti lillede värvikaod [ill 13]. Kõik detailid kaeti pärast puhastamist esi- ja tagaküljelt kaitselakiga.

Ümbrisvann puhastati ja töödeldi keemiliselt ning passiveeriti. Puuduvad klaasid asendati originaalile sarnase aknaklaasiga.

Kõige enam tekitas probleeme pärjalindi taastamine. Kahjustunud koega puuvillast kangast ja killunevat jäika siidi ei saanud tavapärasel viisil niidi-nõelaga kinnitada [ill 14]. Tellijapoolne soov eeldas töötlust, mis tagaks lindi eksponeerimise rippuvana. Lisaraskusi põhjustas see, et linti ei saanud tööde käigus ümber pöörata, sest lahtised siidiosad nihkusid kergesti paigast. Seega teostati kõik konserveerimistöö etapid tekstipoolega ülal. Pärjalint puhastati tolmust staatilise puhastusharjaga ja sirutati lokaalselt väikeste raskustega [ill 15], [ill 16]. Märgtöötlusi ei tehtud. Pärjalindi puuvillane riie toestati polüester-loorkangaga Hollytex (32 g/cm2). Originaal ja toestusriie ühendati vaakumlaual termilisel töötlusel BEVA liimiga [ill 17], [ill 18], [ill 19]. Laguneva siidi fikseerimiseks otsustati pärjalindi pind katta liimistatud võrguga. Liim kanti võrgule (värvi)rulli abil ning kangas jäeti teflonkangale kuivama [ill 20]. Liimina kasutati termoplastsete akrülaatide segu Lascaux 360 : Lascaux 498 : vesi (1:1:5). Liim ei tohtinud jääda paksult võrgu silmadesse ega katta võrku ebaühtlase kilena, sest piisab kui see katab vaid võrguniidistiku [ill 21], [ill 22], [ill 23]. Kontaktpinnad töödeldi termiliselt (600C) soojaspaatliga [ill 24].

Konserveeritud pärg toimetati Risti kirikusse 2014. aasta juunis, mil möödus 90 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest [ill 25], [ill 26], [ill 28]. Nüüd paikneb see kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal ning on nähtav kõigile kirikusse sisenejatele.

Konservaatorid: Heige Peets (pärg, lint), Ingrid Pihelgas ja Jolana Laidma (koloreering), Viljar Talimaa (puit), Helmut Välja (ümbrisvann), Viljar Talimaa ja Tiit Hindpere (paigaldus). 

Kasutatud materjalid: 

EDTA (Mediq Eesti OÜ)

Tanniin (www.Kremer-pigmente.de)

MAIMERI® värvid (ready mode colors, www.kremer-pigmente.de)

Lakk – Lefrance & Bourgeois, Prantsusmaa (maaletooja Eesti)

Lascaux Acrylic Adhesive 360 HV, 498 HV (www.kremer-pigmente.ee)

BEVA 371-film (www.kremer-pigmente.ee)

Hollytex (PEL, www.preservationequipmqnt.com)

Võrkriie – monofiliament, Dukeries Textiles & Fancy Goods LTD.

Viited: 

  1. Kultuurimälestiste riiklik register. 8301 Vabadussõja mälestussammas  http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8301
  2. Eesti Muuseumide Veebivärav. Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 2813:56 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541509
  3. Kes mäletab Risti Vabadusõja samba pärja lugu? – Padise Teataja (mai 2013) http://padiseteataja.ee/wp-content/uploads/2014/01/padise_teataja_mai_web.pdf